Stroopi efekt

Stroopi efekt on psühholoogias hästi tuntud tähelepanu fenomen, mis näitab interferentsi reaktsiooniaja ülesannetes.[1] Efekt näitab, et automaatsed tegevused nagu lugemine toimuvad kiiremini kui teatud liiki töötlust nõudvad tegevused. See võrdleb omavahel sõnade lugemist ja nende sõnade ühe omaduse, näiteks värvuse nimetamist, mille puhul teine on alati aeglasem protsess.[2]

Stroopi efekt on nime saanud John Ridley Stroopi järgi, kes kirjeldas sellist nähtust esimest korda oma väitekirjas. Väitekiri avaldati ajakirjas The American Journal of Experimental Psychology 1935. aastal. See keskendus tähelepanule ja selle häirimisele.[3] Stroop järeldas, et inimestel kulub lihtsalt objektide nimetamisele vähem aega kui nende objektide omaduste (nagu värv) nimetamisele. Stroopi efekt näitab, et mõned protsessid nagu lugemine on automaatsed ja neid viiakse läbi kiiremini ning seega mõjutavad need aeglasemaid protsesse. Reaktsiooniaja uurimine on aidanud paremini mõista ka mentaalset töötlust.[4]

Tema tööst kasvas välja test, Stroopi test, mis on olnud teerajaja kognitiivses psühholoogias.[3]

  1. MacLeod, C. M. (1992). The Stroop task: The "gold standard" of attentional measures. Journal of Experimental Psychology, 121(1), 12-14.
  2. Besner, D., Stolz, J. A., & Boutilier, C. (1997). The Stroop effect and the myth of automaticity. Psychonomic bulletin & review4(2), 221-225.
  3. 3,0 3,1 About John Ridley Stroop. John Ridley Stroop Digital Archive. Abilene Christian University. Kasutatud 3.05.2017.
  4. MacLeod, C. M. (1991). John Ridley Stroop: Creator of a landmark cognitive task. Canadian Psychology/Psychologie canadienne, 32(3), 521.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search